reede, 6. veebruar 2015

Suvelilled

 

 

SUVELILLED

 

 


 

I Suvelillede SWOT

 

TUGEVUSED:
 
& varakevadel kui lumi veel maas ja õues talv saab juba “sügelevad näpud” turbaseks teha
& iseloomulikud esinduslikud peenramustrid
& kiire kasv
& rikkalik õitsemine
& õige tegutsemise ja soodsa ilmastiku korral 2 – 3 kuuline õitsemisperiood
& suvelillepeenral igal aastal “uus nägu”
& värvikirevus
& kasvavad hästi eelkõige avatud päikselisel kasvukohal
NÕRKUSED:
 
& suur ajakulu – ettekasvatamine
& ettekasvatamine nõuab kindlaid tingimusi: ruumi peab olma, valgust, soojust
& seemnete skarifitseerimine ja stratifitseerimine
& suur töömaht – igal aastal uuesti planeerimine, pinnase ettevalmistamine, istutamine, kastmine, hooldustööd, sügisel taimede väljatõmbamine jne
& ettekasvatatud taimi ostes rahaline kulu
& põuaperioodil lisakastmine
& liikide valik väiksem kui püsililledel
VÕIMALUSED:
 
& peenral iga aasta “uus nägu”
& võimalus lisaks peenardele kasvatada lilli erinevates nõudes, anumates, konteinerites, rõdukastides jne
& taimi väetades lisandub lopsakust
& taimede ettekasvatamisel taimede õitseaeg pikeneb
& uued efektiivsed kastmis- ja väetamissüsteemid
OHUD:
 
& istutamiseks sobilik aeg on hommiku- või õhtupoolik, mitte täispäike
& liigne õhuniiskus soodustab mädanikke ja haigusi
& öökülma oht – kevadel tuleb kattelooriga katta
& tugevad vihmad mõjuvad halvasti täisõitsemisele orienteeritud suureõielistele taimedele näit. petuunia
& vale istutuskoha valik paneb kiratsema

 

 

–                    Kuidas saab sisemiste tugevuste abil väliseid võimalusi ära kasutada?

 

Kui taimed on korralikult ettekasvatatud, õigel ajal pikeeritud, piisavalt valgust saanud, siis ei põe nad ka ümberistutamist ja hakkavad kohe jõuliselt kasvama. Pole vaja tegelda taimi peenrasse istutades nende poputamisega. Kui korra on taim kasvu kinni löönud, siis ajalised kaotused, mis tekivad on ju eelkõige  õitsemisaja arvelt.

Hoolikalt ettekasvatatud taimed hakkavad õue istutades varem õitsema.

 

–                    Kuidas saab sisemiste nõrkuste ületamiseks väliseid võimalusi kasutada?

 

Kellel ei ole aega, võimalusi, saab endale osta (või naabri käest kingituseks) ettekasvatatud suvelilletaimed. Siis jääb kogu ettekasvatusprotsess endal läbi tegemata, vaja ainult peenar ettevalmistada ja taimed maha istutada.

Kui huvilisel on nagunii olemas kasvuhoone või algatuseks kasvõi laiad aknalauad toas, siis on võimalik suvelilletaimed ettekasvatada. Kui taimset materjali on palju on võimalik läbi proovida igasugu erinevaid taimekooslusi, avastada enda jaoks uusi sorte ja neid ka oma kasvutingimusi arvestades testida.

Pikendab aiandushooaega (“seemnetega mässamine”), sest õues ei saa ju veel midagi teha - igal pool lumi ja stabiilsed miinuskraadid.

 

–                    Kuidas saab sisemiste tugevuste abil väliseid ohte vältida?

 

Taimed peaks alles siis maha istutama kui maapind on juba soe ja taimed on juba piisavalt elujõulised, ega vaja enam “putitamist”. Kui juhtub tulema öökülm, siis suureks abiks on ka katteloori kasutamine.

Suvelilli istutades peaks eelnevalt (sõltuvalt taime iseloomust) läbi mõtlema, kuhu mida istutada. Näit. suureõieline petuunia istutada mitte avamaale lillepeenrasse vaid pigem mõjuks talle hästi istutamine terassile või kohta kus on ka väike vari (tugevat vihmasadu silmas pidades) või istutada hoopis konteinerisse, mida on võimalik suuremate sadude korral ka transportida selleks ajaks varju alla.

 

–                    Kuidas vähendada sisemisi nõrkusi ja samas vältida väliseid ohtusid?

 

Põua suhtes tundlikumad taimed peaks istutama niiskema pinnasega kohta või sellisesse kohta, kus ka suuremad taimed kas või osaliselt varju pakuvad.

Beebitaimi ostes on rahaline kulu väiksem, kui on olemas võimalused neid enne maha istutamist ise suuremaks kasvatada ja alles siis peenrasse istutada.

 

 

II Võrdle seemnete skarifitseerimist ja starifitseerimist. Mis need on?

 

 


 

Skarifitseerimine e seemnete töötlemine

 

& Mehaaniline skarifitseerimine – kasutatakse tugevama ja tihedama kestaga seemnete puhul. Eesmärgiks seemne kesta vigastamine, et vesi ja gaas seemne juurde pääseks.

Mehaaniliseks skarifitseerimiseks olemas spetsiaalsed masinad. Kodustes tingimustes saab teha seda suuremate seemnete puhul viiliga, või väiksemaid purgis koos kruusa, liiva ja klaasikildudega loksutades.

Kui seemned pärast seda mõneks päevaks leigesse vette panna, on võimalik kindlaks teha, kas kesta on piisavalt lõhutud. Kui seeme vett ei ima on seemne kesta vigastamine olnud ebapiisav. Töödeldud seemneid ei saa kaua säilitada nad on haigustele vastuvõtlikud.

 

& Keemiline skarifitseerimine – kasutatakse paksuseinaliste ja tihedate seemnete korral.

Teostatakse väävelhappe, soolhappe või lämmastikhappega.

 

Perekonnad, millel seemnete kraapimine või keemiline töötlemine kiirendab idanemist: kanna, iiris, hibisk, pojeng, lupiin.

 

& Termiline skarifitseerimine – seemne töötlemine keeva veega. Tehakse põhiliselt liblikõieliste tihedakestaliste seemnetega. Seemneid asetatakse 10-20 sek keeva vette, seejärel paariks sekundiks külma vette, tegevust korratakse 2-3 korda.

Temperatuuride vaheldumisel seemnekest praguneb.

 

 

Stratifitseerimine – seemnete kihitamine, (talve kunstlik stimuleerimine)

 

Vajalik pika idanevuse ajaga (1 kuust – 2 aastani) taimedele.

Stratifitseerimiseks parim koht on keldris. Stratifitseerimiseks võetakse liiva ja turba segu 1:1-le. Seemnete ja substraadi vahekord peaks olema: 1 osa seemnete kohta 3 osa parajalt niisket substraati. Starifitseerimistemperatuur peaks jääma 0 ... +5 kraadi vahele.

Stratifitseeritud seemned külvatakse kevadel, enne seemned loputatakse. Stratifitseeritakse tulikaliste ja priimulate seemneid.

 

 


 

III Miks on suvelilli otstarbekam seemnetega paljundada? Kuidas toimub seemnetega paljundamine ?

 

 

Seemnetega paljundamine on suvelillede saamiseks kõige praktilisem võimalus.

 

Sõltuvalt suvelille sordist ja selle idanemise kiirusest või aeglusest tuleb seemned õigel ajal istutuskasti maha külvata. Näiteks begooniad ja lobeeliad külvatakse palju varem (märtsis) kui peiulilled või lõvilõuad. Saialilled, kosmosed ja rõngaslilled on aga mõistlikum külvata õigel ajal (kui väljas juba muld soe on) otse avamaale.

 

Parim külvi või suvelillede ettekasvatamise koht on valgusrikas ja soe kasvuhoone või lai aknalaud toas.

 

Sõltuvalt seemne suurusest, hulgast ja iseloomust valitakse külvamiseks sobiv nõu – külvikastidest, külvikarpidest, külvikassettide või külvipottideni välja. Osad taimed ei talu ümberistutamist (näit köögiviljadest paprika) seetõttu on alguses sobivam panna paprika seeme kasvama veega paisunud turbatableti sisse.

 

Külvinõud täidetakse kasvusubstraadiga.

 

Sõltuvalt seemne suurusest ja valgusnõuetest kaetakse seeme idanemisel kasvuturbaga. On ka seemneid (imeväiksed nagu lobeelia, pegoonia jne) mis kasvuturbaga pealt katmist ei vajagi.

 

Külvinõud olen katnud pealt toidukilega, et luua seemnetele idanemiseks paremaid kasvutingimusi.

 

Taimi tuleb korralikult kasta toasooja veega ja ei tohi lasta taimedel läbi kuivada!

 

Sellele järgneb seemnete idanemise aeg (erinevatel taimeliikidel on see aeg väga erinev).

 

Kui taim on tärganud ja kui külvikastis hakkab kitsaks jääma tuleb taim pikeerida. Istutuspulga abil pikeeritakse taimed suuremasse istutuskasti (muidu võib taim nälga, ruumi- ja valgusepuudusesse jääda). Pikeerides näpistatakse taimel juurest kuni 1/3 pikkusest, et soodustada juurestiku arenemist. Külvikassettides olevad taimed istutatakse otse avamaale.

 

Avamaale saab taimed istutada kui maapind on soojenenud ja suurem öökülma oht on möödas.

 

 

http://www.1001consejos.com/12-fabulosas-plantas-de-jardin/

Kasutatud materjalid:

 

Uurman, K. Õpimaterjalid

Laane, M. (toimetaja) Iluaianduse käsiraamat, Varrak, 2012

 

 

 

 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar