SUVELILLED
I Suvelillede SWOT
|
TUGEVUSED:
& varakevadel kui lumi veel maas ja õues talv saab
juba “sügelevad näpud” turbaseks teha
& iseloomulikud esinduslikud peenramustrid
& kiire kasv
& rikkalik õitsemine
& õige tegutsemise ja soodsa ilmastiku korral 2 –
3 kuuline õitsemisperiood
& suvelillepeenral igal aastal “uus nägu”
& värvikirevus
& kasvavad hästi eelkõige avatud päikselisel
kasvukohal
|
NÕRKUSED:
& suur ajakulu – ettekasvatamine
& ettekasvatamine nõuab kindlaid tingimusi: ruumi
peab olma, valgust, soojust
& seemnete skarifitseerimine ja stratifitseerimine
& suur töömaht – igal aastal uuesti planeerimine,
pinnase ettevalmistamine, istutamine, kastmine, hooldustööd, sügisel taimede
väljatõmbamine jne
& ettekasvatatud taimi ostes rahaline kulu
& põuaperioodil lisakastmine
& liikide valik väiksem kui püsililledel
|
|
VÕIMALUSED:
& peenral iga aasta “uus nägu”
& võimalus lisaks peenardele kasvatada lilli
erinevates nõudes, anumates, konteinerites, rõdukastides jne
& taimi väetades lisandub lopsakust
& taimede ettekasvatamisel taimede õitseaeg
pikeneb
& uued efektiivsed kastmis- ja väetamissüsteemid
|
OHUD:
& istutamiseks sobilik aeg on hommiku- või
õhtupoolik, mitte täispäike
& liigne õhuniiskus soodustab mädanikke ja haigusi
& öökülma oht – kevadel tuleb kattelooriga katta
& tugevad vihmad mõjuvad halvasti täisõitsemisele
orienteeritud suureõielistele taimedele näit. petuunia
& vale istutuskoha valik paneb kiratsema
|
–
Kuidas saab sisemiste tugevuste abil väliseid
võimalusi ära kasutada?
Kui
taimed on korralikult ettekasvatatud, õigel ajal pikeeritud, piisavalt valgust
saanud, siis ei põe nad ka ümberistutamist ja hakkavad kohe jõuliselt kasvama.
Pole vaja tegelda taimi peenrasse istutades nende poputamisega. Kui korra on
taim kasvu kinni löönud, siis ajalised kaotused, mis tekivad on ju
eelkõige õitsemisaja arvelt.
Hoolikalt
ettekasvatatud taimed hakkavad õue istutades varem õitsema.
–
Kuidas saab sisemiste nõrkuste ületamiseks
väliseid võimalusi kasutada?
Kellel
ei ole aega, võimalusi, saab endale osta (või naabri käest kingituseks)
ettekasvatatud suvelilletaimed. Siis jääb kogu ettekasvatusprotsess endal läbi
tegemata, vaja ainult peenar ettevalmistada ja taimed maha istutada.
Kui
huvilisel on nagunii olemas kasvuhoone või algatuseks kasvõi laiad aknalauad
toas, siis on võimalik suvelilletaimed ettekasvatada. Kui taimset materjali on
palju on võimalik läbi proovida igasugu erinevaid taimekooslusi, avastada enda
jaoks uusi sorte ja neid ka oma kasvutingimusi arvestades testida.
Pikendab
aiandushooaega (“seemnetega mässamine”), sest õues ei saa ju veel midagi teha -
igal pool lumi ja stabiilsed miinuskraadid.
–
Kuidas saab sisemiste tugevuste abil väliseid
ohte vältida?
Taimed
peaks alles siis maha istutama kui maapind on juba soe ja taimed on juba
piisavalt elujõulised, ega vaja enam “putitamist”. Kui juhtub tulema öökülm,
siis suureks abiks on ka katteloori kasutamine.
Suvelilli
istutades peaks eelnevalt (sõltuvalt taime iseloomust) läbi mõtlema, kuhu mida
istutada. Näit. suureõieline petuunia istutada mitte avamaale lillepeenrasse
vaid pigem mõjuks talle hästi istutamine terassile või kohta kus on ka väike
vari (tugevat vihmasadu silmas pidades) või istutada hoopis konteinerisse, mida
on võimalik suuremate sadude korral ka transportida selleks ajaks varju alla.
–
Kuidas vähendada sisemisi nõrkusi ja samas
vältida väliseid ohtusid?
Põua
suhtes tundlikumad taimed peaks istutama niiskema pinnasega kohta või
sellisesse kohta, kus ka suuremad taimed kas või osaliselt varju pakuvad.
Beebitaimi
ostes on rahaline kulu väiksem, kui on olemas võimalused neid enne maha
istutamist ise suuremaks kasvatada ja alles siis peenrasse istutada.
II
Võrdle seemnete skarifitseerimist ja starifitseerimist. Mis need on?
Skarifitseerimine
e seemnete töötlemine
&
Mehaaniline skarifitseerimine – kasutatakse tugevama ja tihedama kestaga
seemnete puhul. Eesmärgiks seemne kesta vigastamine, et vesi ja gaas seemne
juurde pääseks.
Mehaaniliseks
skarifitseerimiseks olemas spetsiaalsed masinad. Kodustes tingimustes saab teha
seda suuremate seemnete puhul viiliga, või väiksemaid purgis koos kruusa, liiva
ja klaasikildudega loksutades.
Kui
seemned pärast seda mõneks päevaks leigesse vette panna, on võimalik kindlaks
teha, kas kesta on piisavalt lõhutud. Kui seeme vett ei ima on seemne kesta
vigastamine olnud ebapiisav. Töödeldud seemneid ei saa kaua säilitada nad on
haigustele vastuvõtlikud.
&
Keemiline skarifitseerimine – kasutatakse paksuseinaliste ja tihedate
seemnete korral.
Teostatakse
väävelhappe, soolhappe või lämmastikhappega.
Perekonnad,
millel seemnete kraapimine või keemiline töötlemine kiirendab idanemist: kanna,
iiris, hibisk, pojeng, lupiin.
&
Termiline skarifitseerimine – seemne töötlemine keeva veega. Tehakse
põhiliselt liblikõieliste tihedakestaliste seemnetega. Seemneid asetatakse
10-20 sek keeva vette, seejärel paariks sekundiks külma vette, tegevust
korratakse 2-3 korda.
Temperatuuride
vaheldumisel seemnekest praguneb.
Stratifitseerimine
– seemnete kihitamine, (talve kunstlik stimuleerimine)
Vajalik
pika idanevuse ajaga (1 kuust – 2 aastani) taimedele.
Stratifitseerimiseks
parim koht on keldris. Stratifitseerimiseks võetakse liiva ja turba segu
1:1-le. Seemnete ja substraadi vahekord peaks olema: 1 osa seemnete kohta 3 osa
parajalt niisket substraati. Starifitseerimistemperatuur peaks jääma 0 ... +5
kraadi vahele.
Stratifitseeritud
seemned külvatakse kevadel, enne seemned loputatakse. Stratifitseeritakse
tulikaliste ja priimulate seemneid.
III
Miks on suvelilli otstarbekam seemnetega paljundada? Kuidas toimub seemnetega
paljundamine ?
Seemnetega
paljundamine on suvelillede saamiseks kõige praktilisem võimalus.
Sõltuvalt
suvelille sordist ja selle idanemise kiirusest või aeglusest tuleb seemned õigel
ajal istutuskasti maha külvata. Näiteks begooniad ja lobeeliad
külvatakse palju varem (märtsis) kui peiulilled või lõvilõuad. Saialilled,
kosmosed ja rõngaslilled on aga mõistlikum külvata õigel ajal (kui väljas juba
muld soe on) otse avamaale.
Parim
külvi või suvelillede ettekasvatamise koht on valgusrikas ja soe kasvuhoone või
lai aknalaud toas.
Sõltuvalt
seemne suurusest, hulgast ja iseloomust valitakse külvamiseks sobiv nõu
– külvikastidest, külvikarpidest, külvikassettide või külvipottideni
välja. Osad taimed ei talu ümberistutamist (näit köögiviljadest paprika)
seetõttu on alguses sobivam panna paprika seeme kasvama veega paisunud
turbatableti sisse.
Külvinõud
täidetakse kasvusubstraadiga.
Sõltuvalt
seemne suurusest ja valgusnõuetest kaetakse seeme idanemisel kasvuturbaga.
On ka seemneid (imeväiksed nagu lobeelia, pegoonia jne) mis kasvuturbaga pealt
katmist ei vajagi.
Külvinõud
olen katnud pealt toidukilega, et luua seemnetele idanemiseks paremaid
kasvutingimusi.
Taimi
tuleb korralikult kasta toasooja veega ja ei tohi lasta taimedel läbi
kuivada!
Sellele
järgneb seemnete idanemise aeg (erinevatel taimeliikidel on see aeg väga
erinev).
Kui
taim on tärganud ja kui külvikastis hakkab kitsaks jääma tuleb taim pikeerida.
Istutuspulga abil pikeeritakse taimed suuremasse istutuskasti (muidu
võib taim nälga, ruumi- ja valgusepuudusesse jääda). Pikeerides näpistatakse
taimel juurest kuni 1/3 pikkusest, et soodustada juurestiku arenemist.
Külvikassettides olevad taimed istutatakse otse avamaale.
Avamaale
saab taimed istutada kui maapind on soojenenud ja suurem öökülma oht
on möödas.
http://www.1001consejos.com/12-fabulosas-plantas-de-jardin/
Kasutatud
materjalid:
Uurman,
K. Õpimaterjalid
Laane,
M. (toimetaja) Iluaianduse käsiraamat, Varrak, 2012




Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar