PÜSILILLED
1. Püsilillede eelised ja puudused võrreldes suvelilledega:
Eelised:
&
Hooldusvabam toimetamine (pole vaja igal aastal seemnest külvata, istutada ...
sügisel maast välja tõmmata jne).
&
Enamjaolt ( v. a. kannad, daaliad, kaeralilled jne) on püsililled külmakindlad
ja ei ole vaja karta kevadisi ja sügisesi öökülmasid ning teha katmisi.
&
Paljunevad ise, seega võib mõne aasta jooksul laiendada kas endal antud taime
levikuala või jagada lahkelt naabrile.
&
Liigi ja sortide rikkam valik.
&
Rohkem võimalusi leida taimi peenardesse eri kõrgustega tsoonidesse, erinevate
lehekujude ja värvustega. Väga rikkalik valik ka erinevates toonides ja erineva
ehitusega õisi.
&
Püsilillepeenra rajamisel oluline eelnev planeerimine, läbi mõtlemine (kuhu
milline taim läheb, millised on taime kasvutingimused, mullastiku nõuded,
valgusnõudlus, taimede vahekaugused, värvuste sobivus, mis ajal milline taim
õitseb – et peenras kogu aeg midagi ikka vaadata oleks, peenra rajamisel on
kindlasti oluline, et see rajataks umbrohtudes vabale alale jne). Kui see
eeltöö on tehtud, on kindlasti suurem tõenäosus, et peenrast on tulevikus
rohkem rõõmu kui muret ja lõputut kitkumist.
&
Rahaliselt on pikema aja perspektiivis püsilillepeenar kindlasti soodsam kui
igal aastal suvelilledega sama suurt peenart täita.
&
Suurem valik leida sobivaid taimi just peenra valgusnõudlust silmas pidades,
mullastiku oludega arvestades jne (Näiteks varjulisele kohale, või niiskele
savisele pinnasele jne)
&
Püsilillede suurest liigirikkusest on võimalik leida taimi, mis alustavad
õitsemist enne suvelilli ja lõpetavad sügisel õitsemise, kui suvelilled on juba
ammu lõpetanud. (Lumeroos, lumekupp, sügisaster, kanarbik jne).
&
Püsililli pole vaja suve jooksul mitmeid kordi väetada ning kemikaalidega suve
jooksul mitmeid kordi pritsida nagu
näiteks roose.
&
Osad liigid on oma maapealse osaga väga dekoratiivsed ka talvel, lastes
härmatisel seda ilu veelgi võimendada ning pealis lõigatakse maha alles
varakevadel.
&
Püsililled on ka põua ja sademeterikka perioodi ajal vastupidavamad ning ei
näita raskendavaid tingimusi läbides seda nii välja kui suvelilled. Suvelilled
vajavad põua ajal kindlasti lisa kastmist, püsililled võivad suurema
tõenäosusega ka ise hakkama saada.
&
Sageli saab kasutada ka lõikelilledena vaasi või kimpudesse (nii õisi kui
dekoratiivseid lehti), suvelilledega on sama seis kitsam, eriti suve esimeses
pooles.
&
Paljude liikide jagamine on väga lihtne – jagamise teel, võsunditega,
sibulatega.
Puudused:
&
Liigiti õitsevad lühemat aega, mitte terve suve nagu suvelilled
&
Suvelillepeenart on võimalik igal aastal uuesti luua, põhimõtteliselt on iga
aasta suvelillepeenar ainukordne.
&
Püsilillepeenar näeb pikka aega välja “samasugune”.
&
Kuna liike on palju peab kindlasti tundma sorti ja selle iseloomu, et sellest
ei kujuneks peenrale või aiale hiljem suurt peavalu näiteks hullumeelse
võsunditest, risoomidest paljunemise või ka seemnetest paljunemise näol.
&
Rohevahetusest või naabri käest saadud taime tuleb alati kontrollida, et enda
aeda mitte haigust või kahjureid kaasa tuua.
&
Enamik hobiaednikke langeb ahvatluste ohvriks, s.t. naabrilt või turult
taimepunti saades - ostes, ei suudeta seda vastuvõtmata jätta ja siis on
paratamatult “väike peavalu” kuhu see taim siis oma aias maha pista - istutada?
Oluline on ju, et aiakontseptsioon – visioon, mis on olemas üldjoontes ei
muutuks ja lillepeenardest ei saaks “pundikestega asustatud alasid...”.
&
Värskelt rajatud püsilillepeenras võib esimesel aastal tekkida tunne, et seal
on “liiga palju tühjust...”
&
Püsilillepeenra rajamine eeldab rohkem teadmisi ja peenra rajamisel on eksida
lihtsam (kuna võimalusi ja tingimusi mida silmas pidada on palju rohkem) kui
suvelillepeenart rajades.
2.
Millist vegetatiivse paljundamise viisi soovitaksin püsikute paljundamisel
kasutada, millist mitte. Põhjendus ja näited.
&
Puhma jagamine – on üks levinumaid püsilillede paljundamise võtteid. Ise ei
pea selleks mingit eeltööd, ega ettevalmistusi tegema. Oluline, et taimest lähtuvalt,
toimuks puhma jagamine õigel ajal varakevadel või suve II pooles; mitte
täispäikselise ilmaga), võimalikult vähe taimele kahju tekitades. Peab jälgima,
et igale jagatud puhmale jääks 1 – 3 kasvupunga või võsu ning terveid ja
vigastamata juuri.
Taime
“kasu” jagamisest – liiga suureks läinud puhmas saab ruumi ja on kohta kuhu
paljuneda, muidu võivad kasvupungad, juured, mugulad kitsaks jäänud
kasvutingimustes kiratsema jääda.
Näiteks:
floksipõõsa jagamine; astilbe jagamine, kukeharja jagamine.
&
Risoomi jagamine – võimalus iiriseid paljundada. Teatud aja järel peab
iirisepeenras seda toimingut ette võtma, et anda kasvuruumi uutele risoomidele.
Ise pole veel iiriseid risoomiga jagama pidanud, aga arvan, et hiljemalt
järgmisel aastal pean ka ise selle töö ette võtma (selleks ajaks on ka minu
iirisepuhmad juba nii suured, et vaja “hingamisruumi” anda.)
Ise
olen teinud selle vea, et istutasin iirise risoomid nii nagu vaja, et risoomi
osa jäi maa peale, mitte mulla alla. Järgmisel aastal püsilillepeenart (kus
olid ka minu iirised) multsides katsin multsiga ka iiriste risoomid, et peenar
visuaalselt pealt ühtlasem jääks –
tulemuseks oli, et nad sellel aastal oma õieilu ei näidanudki – nüüd püüan
targem olla...
&
Juuremugula jagamine – daaliad on ühed mu lemmiklilled. Kuninglikud,
võimsad ja väga rikkalikud õitsejad. Neid õisi jagub sügisel pikaks ajaks
tuttavatele kinkimiseks – rõõmu valmistamiseks. Olen poolitanud alati kevadel
enne maha panekut, siis on näha, kuidas taim on talve üle elanud ja kust pungad
tulevad, vahel olen lõikekohale tuhka peale raputanud. Seda, et lõigatud pinnal
peab laskma kuivada 1 ööpäev enne maha istutamist – ma varem ei teadnud, olen
alati kohe maha pannud – aga luban, et sellel kevadel teen nii, et lasen
kuivada ja siis istutan.
&
Pistikutega paljundamine – rohtsete pistikutega olen proovinud paljundada,
pannes pistiku alumis e osa vette ja hoidnud kuni juured alla tulevad, siis
maha istutanud. Selline paljundamisviis on väga lihtne ja ka emotsionaalne –
tore jälgida kuidas ilmuvad imeväiksed juured, mis aina pikemaks ja
elujõulisemaks muutuvad. Poolpuitunud pistikute ja juurepistikutega pole
paljundada proovinud. Juurepistikutega paljundamine on võib-olla siis rohkem
õigustatud, kui on plaanis taime müümise eesmärkidel paljundada või kui enda
aia rajamise – laiendamise käigus oleks korraga kindlat taimmaterjali rohkem
vaja kui hetkel olemas on. Kui see on varakult teada on ju võimalus paljundada.
&
Võsunditega paljundamine – arvan, et seda on kogenud pea iga aednik
maasikapuhmaid korrastades ja maasika istutusalasid uuendades. Ise tahaksin
proovida roomavat akakapsast paljundada – väga hea pinnakatja, kuigi piisavalt
invasiivse iseloomuga. Võsunditega paljundamine on võimalik kevadest kuni
septembrini. s.t. väga hea võimalus ka neile kes igal ajal aias toimetada oma
töö tõttu ei saa.
&
Sibulatega paljundamine – tütarsibulatega paljundamist pole siiani ette
võtnud, sest pole seni sellist vajadust olnud. Olen aastaid kasvatanud ühte
mustjaspunase õiega gladiooli sorti, millele on väga iseloomulik, et sügisel
sibulaid mullast välja võttes, on lisaks suurele gladioolisibulale seal
läheduses alati ka pihutäis tütarsibulaid.
Lumikellukesi
ümberistutades, panin ka tagasi uude peenrasse ainult ilusad suured sibulad.
Kõrvale jäid väiksemad ja pisemad...
Sigisibulatega
olen paljundanud ühte kõrget tumepunast liiliasorti. Nüüd, kus seda on juba
ilus suur puhmas, näen sellesama põõsa all ka sigisibulate ise paljundamist –
igal aastal on liiliapuhma all mõned väiksed “ühelehelised algajad”...
Sibulasoomustega
paljundamise võimalusest polnud varem kuulnud, aga protsess ise tundus väga
põnev ja tegelikkuses mitte midagi keerulist.
&
Võrsikutega paljundamine – lilletaimi pole võrsikutega paljundanud, küll
aga marjapõõsaid samal meetodil, et oks painutatakse maapinna ligi ja
toestatakse, et juured alla tuleksid ja kasvatatakse niimoodi uus taim. Sellise
paljundamise puhul peab ainult jälgima, et koerad ja lapsed, muruniitjad...
fikseeritud oksa mullapinnalt üles tagasi ei liigutaks.
3.
Püsilillede kompositsioonid erinevaid muldi arvestades:
&
Päikseline, kuiv, toitainetevaene muld:
&
Poolvarjuline toitaineterikas muld:
&
Varjuline ja happeline muld:
&
Päikseline liigniiske muld:
&
5 sibullille, mis sobivad kasvama koos hostade, helmikpööriste ja tiarellidega:
Kasutatud
materjalid:
Uurman,
K. Õppematerjalid
Seidelberg,
M. Väike püsililleraamat, Valgus, 1995
Laane,
M. (toimetaja) Iluaianduse käsiraamat, Varrak, 2012






Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar