Rohttaimed: Püsililled

PÜSILILLED

http://www.delfi.ee/teemalehed/paevakubarad

1. Püsilillede eelised ja puudused võrreldes suvelilledega:

Eelised:

& Hooldusvabam toimetamine (pole vaja igal aastal seemnest külvata, istutada ... sügisel maast välja tõmmata jne).

& Enamjaolt ( v. a. kannad, daaliad, kaeralilled jne) on püsililled külmakindlad ja ei ole vaja karta kevadisi ja sügisesi öökülmasid ning teha katmisi.

& Paljunevad ise, seega võib mõne aasta jooksul laiendada kas endal antud taime levikuala või jagada lahkelt naabrile.

& Liigi ja sortide rikkam valik.

& Rohkem võimalusi leida taimi peenardesse eri kõrgustega tsoonidesse, erinevate lehekujude ja värvustega. Väga rikkalik valik ka erinevates toonides ja erineva ehitusega õisi.

& Püsilillepeenra rajamisel oluline eelnev planeerimine, läbi mõtlemine (kuhu milline taim läheb, millised on taime kasvutingimused, mullastiku nõuded, valgusnõudlus, taimede vahekaugused, värvuste sobivus, mis ajal milline taim õitseb – et peenras kogu aeg midagi ikka vaadata oleks, peenra rajamisel on kindlasti oluline, et see rajataks umbrohtudes vabale alale jne). Kui see eeltöö on tehtud, on kindlasti suurem tõenäosus, et peenrast on tulevikus rohkem rõõmu kui muret ja lõputut kitkumist.

& Rahaliselt on pikema aja perspektiivis püsilillepeenar kindlasti soodsam kui igal aastal suvelilledega sama suurt peenart täita.

& Suurem valik leida sobivaid taimi just peenra valgusnõudlust silmas pidades, mullastiku oludega arvestades jne (Näiteks varjulisele kohale, või niiskele savisele pinnasele jne)

& Püsilillede suurest liigirikkusest on võimalik leida taimi, mis alustavad õitsemist enne suvelilli ja lõpetavad sügisel õitsemise, kui suvelilled on juba ammu lõpetanud. (Lumeroos, lumekupp, sügisaster, kanarbik jne).

& Püsililli pole vaja suve jooksul mitmeid kordi väetada ning kemikaalidega suve jooksul mitmeid kordi pritsida nagu näiteks roose.

& Osad liigid on oma maapealse osaga väga dekoratiivsed ka talvel, lastes härmatisel seda ilu veelgi võimendada ning pealis lõigatakse maha alles varakevadel.

& Püsililled on ka põua ja sademeterikka perioodi ajal vastupidavamad ning ei näita raskendavaid tingimusi läbides seda nii välja kui suvelilled. Suvelilled vajavad põua ajal kindlasti lisa kastmist, püsililled võivad suurema tõenäosusega ka ise hakkama saada.

& Sageli saab kasutada ka lõikelilledena vaasi või kimpudesse (nii õisi kui dekoratiivseid lehti), suvelilledega on sama seis kitsam, eriti suve esimeses pooles.

& Paljude liikide jagamine on väga lihtne – jagamise teel, võsunditega, sibulatega.

Puudused:

& Liigiti õitsevad lühemat aega, mitte terve suve nagu suvelilled

& Suvelillepeenart on võimalik igal aastal uuesti luua, põhimõtteliselt on iga aasta suvelillepeenar ainukordne.

& Püsilillepeenar näeb pikka aega välja “samasugune”.

& Kuna liike on palju peab kindlasti tundma sorti ja selle iseloomu, et sellest ei kujuneks peenrale või aiale hiljem suurt peavalu näiteks hullumeelse võsunditest, risoomidest paljunemise või ka seemnetest paljunemise näol.

& Rohevahetusest või naabri käest saadud taime tuleb alati kontrollida, et enda aeda mitte haigust või kahjureid kaasa tuua.

& Enamik hobiaednikke langeb ahvatluste ohvriks, s.t. naabrilt või turult taimepunti saades - ostes, ei suudeta seda vastuvõtmata jätta ja siis on paratamatult “väike peavalu” kuhu see taim siis oma aias maha pista - istutada? Oluline on ju, et aiakontseptsioon – visioon, mis on olemas üldjoontes ei muutuks ja lillepeenardest ei saaks “pundikestega asustatud alasid...”.

& Värskelt rajatud püsilillepeenras võib esimesel aastal tekkida tunne, et seal on “liiga palju tühjust...”

& Püsilillepeenra rajamine eeldab rohkem teadmisi ja peenra rajamisel on eksida lihtsam (kuna võimalusi ja tingimusi mida silmas pidada on palju rohkem) kui suvelillepeenart rajades.

2. Millist vegetatiivse paljundamise viisi soovitaksin püsikute paljundamisel kasutada, millist mitte. Põhjendus ja näited.

& Puhma jagamine – on üks levinumaid püsilillede paljundamise võtteid. Ise ei pea selleks mingit eeltööd, ega ettevalmistusi tegema. Oluline, et taimest lähtuvalt, toimuks puhma jagamine õigel ajal varakevadel või suve II pooles; mitte täispäikselise ilmaga), võimalikult vähe taimele kahju tekitades. Peab jälgima, et igale jagatud puhmale jääks 1 – 3 kasvupunga või võsu ning terveid ja vigastamata juuri.

Taime “kasu” jagamisest – liiga suureks läinud puhmas saab ruumi ja on kohta kuhu paljuneda, muidu võivad kasvupungad, juured, mugulad kitsaks jäänud kasvutingimustes kiratsema jääda.

Näiteks: floksipõõsa jagamine; astilbe jagamine, kukeharja jagamine.

& Risoomi jagamine – võimalus iiriseid paljundada. Teatud aja järel peab iirisepeenras seda toimingut ette võtma, et anda kasvuruumi uutele risoomidele. Ise pole veel iiriseid risoomiga jagama pidanud, aga arvan, et hiljemalt järgmisel aastal pean ka ise selle töö ette võtma (selleks ajaks on ka minu iirisepuhmad juba nii suured, et vaja “hingamisruumi” anda.)

Ise olen teinud selle vea, et istutasin iirise risoomid nii nagu vaja, et risoomi osa jäi maa peale, mitte mulla alla. Järgmisel aastal püsilillepeenart (kus olid ka minu iirised) multsides katsin multsiga ka iiriste risoomid, et peenar visuaalselt pealt ühtlasem jääks – tulemuseks oli, et nad sellel aastal oma õieilu ei näidanudki – nüüd püüan targem olla...

& Juuremugula jagamine – daaliad on ühed mu lemmiklilled. Kuninglikud, võimsad ja väga rikkalikud õitsejad. Neid õisi jagub sügisel pikaks ajaks tuttavatele kinkimiseks – rõõmu valmistamiseks. Olen poolitanud alati kevadel enne maha panekut, siis on näha, kuidas taim on talve üle elanud ja kust pungad tulevad, vahel olen lõikekohale tuhka peale raputanud. Seda, et lõigatud pinnal peab laskma kuivada 1 ööpäev enne maha istutamist – ma varem ei teadnud, olen alati kohe maha pannud – aga luban, et sellel kevadel teen nii, et lasen kuivada ja siis istutan.

& Pistikutega paljundamine – rohtsete pistikutega olen proovinud paljundada, pannes pistiku alumis e osa vette ja hoidnud kuni juured alla tulevad, siis maha istutanud. Selline paljundamisviis on väga lihtne ja ka emotsionaalne – tore jälgida kuidas ilmuvad imeväiksed juured, mis aina pikemaks ja elujõulisemaks muutuvad. Poolpuitunud pistikute ja juurepistikutega pole paljundada proovinud. Juurepistikutega paljundamine on võib-olla siis rohkem õigustatud, kui on plaanis taime müümise eesmärkidel paljundada või kui enda aia rajamise – laiendamise käigus oleks korraga kindlat taimmaterjali rohkem vaja kui hetkel olemas on. Kui see on varakult teada on ju võimalus paljundada.

& Võsunditega paljundamine – arvan, et seda on kogenud pea iga aednik maasikapuhmaid korrastades ja maasika istutusalasid uuendades. Ise tahaksin proovida roomavat akakapsast paljundada – väga hea pinnakatja, kuigi piisavalt invasiivse iseloomuga. Võsunditega paljundamine on võimalik kevadest kuni septembrini. s.t. väga hea võimalus ka neile kes igal ajal aias toimetada oma töö tõttu ei saa.

& Sibulatega paljundamine – tütarsibulatega paljundamist pole siiani ette võtnud, sest pole seni sellist vajadust olnud. Olen aastaid kasvatanud ühte mustjaspunase õiega gladiooli sorti, millele on väga iseloomulik, et sügisel sibulaid mullast välja võttes, on lisaks suurele gladioolisibulale seal läheduses alati ka pihutäis tütarsibulaid.

Lumikellukesi ümberistutades, panin ka tagasi uude peenrasse ainult ilusad suured sibulad. Kõrvale jäid väiksemad ja pisemad...

Sigisibulatega olen paljundanud ühte kõrget tumepunast liiliasorti. Nüüd, kus seda on juba ilus suur puhmas, näen sellesama põõsa all ka sigisibulate ise paljundamist – igal aastal on liiliapuhma all mõned väiksed “ühelehelised algajad”...

Sibulasoomustega paljundamise võimalusest polnud varem kuulnud, aga protsess ise tundus väga põnev ja tegelikkuses mitte midagi keerulist.

& Võrsikutega paljundamine – lilletaimi pole võrsikutega paljundanud, küll aga marjapõõsaid samal meetodil, et oks painutatakse maapinna ligi ja toestatakse, et juured alla tuleksid ja kasvatatakse niimoodi uus taim. Sellise paljundamise puhul peab ainult jälgima, et koerad ja lapsed, muruniitjad... fikseeritud oksa mullapinnalt üles tagasi ei liigutaks.

3. Püsilillede kompositsioonid erinevaid muldi arvestades:

& Päikseline, kuiv, toitainetevaene muld: