Köögiviljad, maitsetaimed.

 

 

 

Lehtpeet ehk mangold

Beta vulgaris, ssp. vulgaris, sünd. Beta cicla ssp. occidentali europae

 

 

Pilt 1. Lehtpeedi vikerkaar

https://twoeyeworkshop.wordpress.com/category/plants/page/3/

 

Metsikult kasvab lehtpeet kõigi Vahemeremaade rannikualadel. Iidsetest aegadest alates on teda inimtoiduks tarvitatud. Nii oli ta laialt tuntud ja levinud juba vanas Kreekas ja Roomas. Ka tänapäeval kuulub ta paljudes maades tähtsate köögiviljakultuuride hulka. Ulatuslikumalt kasvatatakse lehtpeeti Itaalias, Prantsusmaal, Sveitsis, Hollandis, Hispaanias ja teistes Kesk- ja Lõuna-Euroopa maades.

 

Lehtpeet on hariliku punapeedi üks kultuurvorme. Kui peedilehed ei ole toorelt eriti kasutatavad ja juur valmib alles sügisel, siis on mõistlik kasvatada just lehtpeeti. Lehti-varsi saab suve jooksul pidevalt kasutada ja kui välimisi lehti murda, kasvavad uued lehed kiirelt asemele.

 

Eestis on lehtpeet siiani võrdlemisi vähe tuntud köögivili, mida vähesel määral kasvatatakse  koduaedades. Väärtuslike dieetiliste omaduste, vähenõudlikuse, suhteliselt lihtsa agrotehnika ja  väga dekoratiivse välimuse tõttu, (sobides kasvama nii köögivilja- kui iluaeda) vääriks ta aga senisest suuremat tähelepanu ning eelkõige koduaedades võiks teda märksa rohkem kasvatada.

 

 

Pilt 2. Lehtpeet peenras

http://slodkierzeczy.pl/2012/06/niezwykla-galeria-teczowych-tortow-i-ciast-duzo-zdjec/

 

Lehtpeet nagu teisedki peedivormid on kaheaastane maltsaliste sugukonda kuuluv taim. Erinevalt söögi-, sööda- ja suhkrupeedist ei moodusta ta aga lihakat juurvilja ning toiduks tarvitatakse lehti või lehevarsi. Vastavalt sellele eristatakse lehtmangoldi (var. vulgaris) ja varsmangoldi (var. flavescens).

Esimesel tarvitatakse toiduks ainult lehti, teisel aga lehevarsi (-rootse). On ka vahepealseid vorme, millel süüakse nii lehti kui ka lehevarsi. Samuti leidub punaselehelisi vorme, mida ka ilutaimena kasvatatakse.

 

Lehtmangoldil moodustuvad suhteliselt väikesed, laiad lehed ja peenikesed leherootsud. Lehelaba on kergelt kähardunud või laineline.

 

Varsmangoldil on suured lehed ning pikad ja lihavad leherootsud. Viimased võivad kasvada 30-35 cm pikaks ja isegi kuni 10 cm laiaks. Sordist olenevalt võivad leherootsud olla hõbevalge, kollase või punaka värvusega.

 

 

Pilt 3. Lehtpeet ilutaimena

http://www.aiaidee.ee/wp-content/uploads/2011/03/Lehtpeet-e1301316685829.jpg

 

Lehtpeeti saab kasvatada mitte ainult aias, vaid ka aknalaual, rõdul, õues amplis või aiavaasides. Püstised põõsasjad taimed kasvavad 25-45 cm kõrguseks ja neil on väga ilus läikiv-dekoratiivne lehestik. Lehtpeete on erinevaid sorte, küll roheliste, punaste ja mustjaspunaste lehtedega, seejuures ka mitmesugustes värvides vartega, tuleb leida just enda jaoks sobiv värvilahendus. Taimed iluaeda või amplisse istutamiseks võiksid olla ette kasvatatud (seemned pandud idanema märtsis).

 

 

Pilt 4. Lehtpeedi kollaaz

https://outlawathome.wordpress.com/2013/09/20/beta-vulgaris-subsp-cicla-var-flavescens-bright-lights/

 

Lehtpeet kasvab hästi peaaegu igasugustel sügavalt haritud ja hästi väetatud parasniisketel muldadel. Üksnes väga kerged huumusvaesed liivmullad, samuti rasked savimullad ei ole tema viljelemiseks kohased, sest neil kasvatab ta koredaid ja kehva maitsega lehti. Lehtpeedi lehemass on tunduvalt suurem kui söögipeedil, seetõttu vajab ta ka rohkem lämmastikväetisi kui söögipeet. Külvikorras ei ole soovitav kasvatada lehtpeeti kaks aastat järjest ühel kasvukohal või söögipeedi ja   spinati järel.

 

 

Pilt 5. Seemned

https://econaturast.files.wordpress.com/2012/06/beetrootseeds.jpg

 

Lehtpeedi seemnete ettevalmistamine külviks:

Seemned, mille idanevus on kontrollitud leotatakse enne maha panekut kodustel tingimustel ühes järgnevatest lahustest:

& 1 liitris vees lahustatakse 1tl söögisoodat ja seemneid hoitakse lahuses 24 tundi

& 1 liitris vees lahustatakse 1 spl puutuhka ja seemneid hoitakse lahuses 24 tundi

Pärast seemnete leotamist ükskõik kummas lahuses, võetakse seemned loputatakse nad ja kaetakse niiske riidega ja hoitakse nii 2-3 ööpäeva. Selleks, et seemned ära ei kuivaks niisutatakse neid vajadusel, seejuures on vaja jälgida, et temperatuur oleks üle 20 kraadi.

 

 

Pilt 6. Lehtpeedi väiksed taimed

http://curbstonevalley.com/blog/?p=8176

 

Lehtpeet külvatakse tavaliselt otse avamaale samal ajal kui söögipeetki. Varasema saagi saamiseks võib ka istikuid ette kasvatada. Kui saagiks tahetakse saada ainult lehti, tuleks reavahed võtta vaid 25-30 cm ning ka reas istutada või taimed harvendada 20-25 cm vahedega. Kui soovitakse saada lehevarsi (-rootse), peaksid nii reavahed kui ka taime vahe reas olema suuremad. Soovitavalt võiksid vahekaugused sel juhul olla 40-50 x 25-30 cm. Olenevalt kasvatusviisist kulub otse kasvukohale külvi korral seemet 1-2g/m2. Seemendada 2-3 cm sügavusele.

 

Kasvuaegsed hooldamistööd seisnevad peamiselt mulla kobestamises ja umbrohu hävitamises. Kuigi lehtpeet on põuale võrdlemisi vastupidav, on mahlakamate lehtede ja lehevarte saamiseks soovitav teda kuival ajal kasta.

 

Koduaias koristatakse saaki perioodiliselt, lõigates tarvitamiseks ainult välimisi lehti. Kui seejuures südamikulehti ei vigastata kasvavad nendest üsna lühikese ajaga uued tarbimiskõlblikud lehed. Et taimi mitte liigselt kurnata, ei tohiks korraga ära lõigata mitte rohkem kui 20-25% lehtede üldarvust. Lehevarred on haprad ja murduvad kergesti, seepärast peab koristamisel olema ettevaatlik. Tarbimiskõlblikke lehti saab külvist arvates umbes 2 kuu pärast. Tarbimiskõlblike lehevarte saamiseks tuleb oodata, kuni lehed täielikult välja arenevad. Selleks kulub ligikaudu 3 kuud.

 

Sügisesel lõplikul koristamisel on kasulik lõigata lehekodarik terava noaga juurika pealt koos paari sentimeetri pikkuse juurikatükiga nii, et lehed kokku jäävad. Suured lehelabad tuleb närbumise vältimiseks kõrvaldada. Sel moel püsivad leherootsud kauem karged ja värsked.

 

 

Pilt 7. Sügisene saagikoristus

http://juliamarialinna.weebly.com/uploads/5/5/5/1/5551240/6762997_orig.jpg

 

Hilissügiseks ja talviseks tarbimiseks võib lehtpeeti ka säilitada. Selleks tuleb taimed ettevaatlikult koos mullapalliga enne öökülmi välja kaevata, välimised lehed kõrvaldada ja mitte päris pimedasse keldrisse või kasvuhoonesse kasuvlavade alla niiske liiva või mulla sisse istutada. Seal kasvavad taimed edasi ja nii võib lehtpeedilt saaki saada kuni kevadeni. Puudulikus valguses kasvanud lehed on isegi mahlasemad ja maitsvamad kui avamaal kasvanud.

Keskmine lehevarte saak on 2-3 kg/m2.

 

Sortidest on tuntumad 'Lucullus' ja 'Silver'.

'Lucullus' on suhteliselt varavalmiv, tugeva püstise lehestikuga. Lehelaba suur, heleroheline, kurrulise pinnaga. Leheroots valge. Kasvatatakse eelkõige lehtede saamiseks.

 

'Silver' on tumeroheliste, siledapinnaliste lehtedega. Leheroots on lai, habras, samuti valge värvusega. Hinnatud suurte ja mahlakate leherootsude poolest.

 

Sortidest on tuntud: 'Lukullus', 'Lioni kollane', 'Tsiili punane', 'Hõbedane kurruline' jne

 

Energeetilise väärtuse (100 g/18 kcal/75 kJ) poolest on mangold enam-vähem võrdne spinatiga, kuid sisaldab vähem oksalaate. See on mangoldi eeliseks spinati ees.

 

Eriti oluline on lehtpeedil karotenoidide (vitamiini A eelvitamiin) ja flavonoidide sisaldus, eriti just punasevärvilistes sortides. Nad on tugevad antioksüdandid, mis kaitsevad meie keharakke, tugevdades kapillaare ja südant. Suur kiudainesisaldus soodustab seedimist ja on kasulik ainevahetuse korrashoiuks.

Mineraalainetest on tähtsamad fosfori-, kaaliumi-, kaltsiumi-, magneesiumi-, raua- ja joodiühendid, vitamiinidest B1, B2 ja C. Oluline on lehtpeeti süüa organismi puhastamise eesmärgil, sest ta seob endaga isegi raskemetalle, rääkimata mürkainetest ja jääkainetest, väljutades need organismist.

 

 

Lehtpeeti on soovitav kasutada paljude haiguste korral:

 

& veresoonte lupjumine

& astma

& kilpnäärme alatalitus, närvilisus

& kõrgvererõhutõbi, vere suur kolesteroolisisaldus

& allergia

& kehvveresus

& gastriit ja soolepõletikud

& maksa ainevahetushäired

& nahapõletikud ( ka välispidiselt mahlaga määrimine)

& pahaloomulised kasvajad (toetusravi)

 

 

Pilt 8. Lehtpeet lõikelaual

http://cookoutofthebox.blogspot.com/2011/06/focus-chard-beta-vulgaris.html

 

Toiduks igat moodi ...

 

Esimeste lehtede ilmumisel saab teha salatit. Lehtpeet sobib segasalatitesse ja võileivakatte aluseks.

Vanemaid lehti saab kasutada hakituna veel toorelt (parem sõelale asetatuna keeva veega üle valada).

 

 

Pilt 9. Lehtpeedi-kodujuustu salat

http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aialeht/lehtpeeti-on-lihtne-kasvatada-ja-kerge-toiduks-tarvitada?id=32422713&pictureID=32423171

 

 

Pilt 10. Suvine lehtpeedi & suvikõrvitsa hautis.

http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aialeht/lehtpeeti-on-lihtne-kasvatada-ja-kerge-toiduks-tarvitada?id=32422713&pictureID=32423171

 

Leherootse tarvitatakse nagu sparglit või mustjuurt (tükeldatult ja keedetult või aurutatult). Leherootsud tuleb eelnevalt koorida (kiuline kest maha tõmmata). Juur kõlbab üksnes loomasöödaks.

 

Lehed ja varred sobivad kõikidesse salatitsesse, suppidesse, püreedesse, vormiroogadesse, vinegrettidesse. Väga hästi sobib lehtpeet kokku suitsulihaga, eriti veel hapendatuna. Lehtpeeti võib toiduks valmistada iga spinatiretsepti järgi. Lehti võib hapendada nagu kapsastki või kuivatada nagu spinatit. Lehti tuleb kuivatada ühekordse kihina praeahjus, algul 50 kraadi juures, hiljem veidi jahedamas. Peenestatud kuivatatud lehti võib lisada pitsapõhja- või pannkoogitaignasse, putrudesse ja vormiroogadesse.

Lehtpeeti hapendatakse sügisel, koos teiste lehtköögiviljadega. Puituma hakanud varred tuleb eemaldada ja lehed peenestada nagu kapsalgi ribadeks. Hapendatud lehed on eriti suure väärtusega, sest sisaldavad veel piimhapet, mis on kasulik seedetalituse korrashoiuks.

 

Mineraalainete ja vitamiinide sisalduse poolest on lehtpeedi lehed eriti väärtuslikud lastele mõeldud toidus.

 

 

Pilt 11. Lehtpeedi vikerkaar 2

http://lambley.com.au/plant/silver-beet-bright-lights-swiss-chard-bright-lights

 

 

Ise pole varem lehtpeeti kasvatanud, aga tema uhke ja silmatorkav välimus (mõnes aias kohates), pole mind kunagi külmaks jätnud – eriti suve teises pooles kui taim on saavutanud oma kasvujõu ja lopsakuse. Neid materjale kokku pannes ja ka ise aina rohkem erinevaid nüansse teada saades, andsin endale lubaduse, et sellel kevadel saavad ka meie kodus lehtpeedi seemned külvikasti aknalauale ja hiljem, ilma soojemaks muutudes ka aiamulda...

 

 

Kasutatud materjalid:

 

Meensalu, L. Köögiviljaaed, Maalehe Raamat, 1997

Issako, L. Köögiviljad ja maitsetaimed, Valgus, Tallinn, 1986

Luigela, A. Targalt toitudes terveks, Varrak, 2007

Uurman, K. Õppematerjalid, 2015

http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=10640